Eestis praegu kehtiv töölepingu seadus on vastu võetud juba 1992. aastal. Kuigi seda seadust on mitmel korral täiendatud ja muudetud, on see mõningates aspektides ajast siiski maha jäänud ning uue seaduse ...

Eesti kohtunikel on võimalik õigusemõistmisel jääda eriarvamusele ja Riigikohtu kohtunikel õigus oma eriarvamus ka avaldada. Artikkel annab ülevaate kohtuniku eriarvamusest Riigikohtus de lege lata ja ...

Õigust võrdsele kohtlemisele tunnistab nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii põhiseaduse § 12 kui ka konventsiooni artikkel 14 on kõrge abstraktsiooniastmega ...

Sarnaselt põhiseaduse §-le 18 sätestab Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 3, et kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Artiklis tutvustatakse väärkohtlemise ...

Põhiseaduse §-s 14 sisalduva põhiõiguse põhisisuks on õigus riigipoolsele menetlusele ja korraldusele. Autori arvates ei hõlma see mitte üksnes kitsalt kohtumenetlust, vaid menetlust laiemalt. Põhiseaduse ...

Artiklis võetakse vaatluse alla seisukoht, mille järgi suvaline seadus, olenemata selle sisust, on kehtiv ja siduv. Ajaloole viidates on autor arvamusel, et selline käsitlus võib osutuda ohtlikuks, nagu ...

Gustav Radbruchi tekst „Viis minutit õigusfilosoofiat“ avaldati esmakordselt 57 aastat tagasi. Kuigi tekst ei pärine mitte väga kaugest ajast, tuleb selle mõistmiseks arvestada selle ajaloolist konteksti ...

Ühinemisel NATO-ga ratifitseerib Eesti mitmed rahvusvahelised lepingud, mis reguleerivad selle organisatsiooniga seotud küsimusi. Üheks selliseks on NATO vägede staatust käsitlev leping, mida Eesti rakendab ...

Ühisturu ning majandus- ja rahaliidu moodustamisega peab kaasnema tihedam koostöö justiitsasutuste vahel nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Peamine eesmärk tsiviilkoostöö edendamisel on muuta õigussubjektide ...

Terminit „kohtunikuõigus“ kasutatakse saksa erialakirjanduses, esiteks, tähistamaks nende õigusnormide kogumit, millega reguleeritakse kohtukorraldust kogu riigis, kohtunike tööjaotust ja kohtusisest ...

Ameerika Ühendriikides on üldlevinud arusaam, et kohtunik rakendab, tõlgendab ja loob õigust. Selline arusaam pärineb Inglise common law süsteemist, mis on teadu pärast omaks võetud ka Ameerika Ühendriikides ...

KAASUS 1. Peeter A. esitas hagi elamukooperatiivi (EK) TT vastu EK liikmeks astumise eelisõiguse tunnistamiseks seoses sellega, et tema isa oli EK liige ja pärandas kogu oma vara Peeter A.-le. EK ...

Kohtunikueetika reeglid on tegelikult kohtunike käitumisreeglite taastsiteerimine, mida nad ootavad nii endilt kui üksteiselt. Juristid, kohtumenetluses osalevad pooled ja kõik kodanikud võivad seega ...

16. märtsil 1994. a. võeti Eesti Kohtunike Ühingu (EKoÜ) üldkoosolekul vastu Eesti kohtunike käitumisreeglid (edaspidi käitumisreeglid). Kust selline idee ja milleks seda vaja on, nõuab nähtavasti veidi ...

Silmas pidades, et kohtunike erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus peavad õigusriigis olema tingimusteta tagatud, arvestades, et Eesti peab järgima maailmas välja kujunenud ausa õigusemõistmise põhimõtteid ...

...See ei ole printsiibipuhas, sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine. Süsteem peab maksimaalselt vältima ka võimalikud...

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Riigikohus on kassatsioonikohus. Klassikaline (mitte nõukogude) kassatsiooni mudel tähendab lõpliku kohtuotsuse või määruse tühistamist asjaosalise kaebuse põhjal ...

Jurisdiktsioon on üks osa riigi suveräänsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule või administratiivsele kompetentsile [1]. Seadusandlik jurisdiktsioon sisaldab riigi õigust rakendada enda seadusi ...

(seoses iseseisva Eesti õiguskorra tekkelooga) „Hääli peaks kaaluma ja mitte lugema“ – nii on arvanud Schilleri „Demetriuse“ üks tegelastest. Draama esimeses vaatuses kuulutab vürst Sapieha Poola ...

Eesti võeti Euroopa Nõukogusse 14. mail 1993.a. Samal päeval kirjutas Eesti alla Euroopa inimõiguste konventsioonile ja selle lisaprotokollidele. Praegu tegeleb Riigikogu konventsiooni ratifitseerimisega ...