Kokkuvõte

Eesti kohtute taasiseseisvumisaegset arengut jälgides ilmneb, et aastatel vahetult enne ja pärast Eesti taasiseseisvumist laoti õigussüsteemi toimimiseks vajalik vundament, millele on järgnenud väiksemad või suuremad muudatused kohtute organisatsioonis ja korralduses. Täna räägime kahest suuremast reformist, mis juba mitu aastat tõusude ja mõõnadega kord taanduvad ja siis taas esile kerkivad ning annavad alust küsida, kas peamegi vastamisi seisma ühe kohtureformide lõputu küünlapäevaga. Artikkel teeb tagasivaate aega, mil toimusid taasiseseisvunud Eesti kohtusüsteemi reformivad muudatused ja selgitab, milles need seisnesid. Markeeritakse olulisemad tähised kohtusüsteemi loomisel 1990‒1993, arenguaastatel 2002‒2005 ja reformimisel 2006‒2023. Artikli fookuses on 2024 jõuliselt alanud ning 2026 jätkuvad reformiplaanid. Artiklis analüüsitakse ka kohtukorraldusreformi eesmärke ja võimalikke mõjusid õigusemõistmisele, keskendudes kohtunike süvendatud spetsialiseerumisega kaasnevatele mõjudele.

• kohus
,
• õigusemõistmine
,
• õigusajalugu