Kokkuvõte

Käimasoleva kohtureformi üheks eesmärgiks on kohtuasjade menetlemise kiirus. Mida tuleks teha deklareeritud eesmärgini jõudmiseks? Vastust polegi esmapilgul keeruline leida: tuleb kinni pidada menetlusseadustikes sätestatud menetlustähtaegadest. Kas aga kiirus võrdub pelgalt menetlustähtaegadega? Eesti õiguskorras on kohtumenetluse mõistlik kiirus põhiseadusest tulenev subjektiivne õigus. Põhiseadus ei nimeta mõistlikku kiirust küll expressis verbis, kuid Riigikohus on selle leidnud põhiseaduse § 15 (õigus kohtulikule kaitsele) ja § 24 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) koostoimest. Kohtuasjade menetlemise kiiruse olemus põhiõigustega ei ammendu. Kohtureformi eesmärkidena on lisaks deklareeritud kvaliteetset ja kõikjal Eestis kättesaadavat õigusemõistmist, kohtusüsteemi enda tõhustamist, kohtusüsteemi sõltumatuse ja autoriteedi tagamist, mis on samuti seotud menetluse kiirusega. Autor arutleb artiklis praeguse, aga ka varasemate kohtureformide teemadel, samuti õigusloome eesmärgistamise üle üldiselt. Autor rõhutab, et õigus on inimeste poolt loodud ja lõppastmes inimestele suunatud. Inimest iseloomustab eesmärgipärane käitumine. Seetõttu on äärmiselt oluline analüüsida inimeste poolt loodud õigust selle eesmärgist (eesmärkidest) lähtuvalt. Kohtureformi käigus esitatud erinevatest seisukohtadest toob autor välja need, mis tema arvates argumenteeritult oskavad luua tunnetusliku sideme kohtureformi eesmärkide ja nendeni jõudmise vahendite vahel. Lõpetuseks tehakse artiklis mõned tähelepanekud võimalike arengute kohta, mis võiksid olla seotud kohtureformi eesmärgiga kohtupidamise kiirust edendada.

• kohus
,
• õigusemõistmine
,
• seadusandlus