Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusemõistmine"
Raul Narits
1995 9, Lk 378 - 380
Jurisprudents on vanim õigusteadus
Õigusteadus on koguv mõiste. Ta koosneb sisult erinevatest, kuid
samas lähedastest teadustest. Nendeks on õiguse filosoofia, õiguse
ajalugu, jurisprudents ja õiguse ...
Raul Narits
1995 9, Lk 380 - 382
I Probleem
Viimasel ajal kohtab suhteliselt regulaarselt kirjasõnas ja vahetul
suhtlemisel arvamust selle kohta, et Eesti õiguskord peaks seadustama
pretsedendi. Sagedamini peetakse silmas kohtulahendile ...
Raul Narits
1995 8, Lk 362 - 364
Tartu Ülikooli Euroopa Instituudi initsiatiivil ja Friedrich Naumanni
Fondi toetusel toimus 14.-20. oktoobrini 1995. a. Pühajärvel ja
Tallinnas õigusteaduskonna magistrandidele ja doktorandidele mõeldud
seminar ...
Rait Maruste
1995 5, Lk 199 - 205
...„Tõeline õigusemõistmine on hea valitsuse kindlaim
tugisammas“
(G. Washington......lõpule viidud kohtureformi esimene etapp.
„Tõeline õigusemõistmine on hea valitsuse kindlaim
tugisammas“
(G. Washington...
Ants Mailend
1995 2, Lk 63 - 66
Kohates direktiivide vahetu horisontaalse õigusmõju*1
mõistet, võib õigustatult küsida, kas siin üldse on, millest
rääkida. Alates Marshall v. Southampton and South East Hampshire
Area Health Authority ...
Andra Pärsimägi
1996 8, Lk 391 - 396
...vaatab läbi, arutab ja otsustab tsiviilasju.
Mis on õigusemõistmine?
Vastamisel võtan aluseks prof Uluotsa sellekohase......
Asja teeb keerukamaks käibearusaam, mille kohaselt õigusemõistmine
ja ka asja arutamine (läbivaatamine) tähendavad mingit...
Marju Luts
1996 7, Lk 348 - 352
...üksnes senituntutest. Ometi
ei või siit järeldada, et õigusemõistmine on õigustatud või
koguni kohustatud õiguslünki täitma...
Rait Maruste
1996 3, Lk 117 - 127
...osalema menetluses selliselt, et oleks tagatud aus
õigusemõistmine. Süüdistatava õigus kasutada tasuta tõlgi abi ei
piirdu...
Henn Jõks
1996 3, Lk 138 - 139
Praeguse Riigikohtu (edaspidi RK) ligi kolmeaastase tegevuse kestel on
Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks antud üks tsiviilasi. Erikogus
pole asju lahendatud. Kas üld- ja erikogu osa õigusemõistmisel
peaks ...
Rait Maruste
1997 9, Lk 438 - 440
Viimasel poolsajandil poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult
vaevatud rahvana oleme pürginud oma elu isekorraldamisele ja
paremaksmuutmisele. Me ei ole endilt just sageli küsinud, mis koht ja
tähendus ...
Viive Varblas
1997 4, Lk 203 - 206
1996. aasta oktoobrikuus oli Eesti juristide grupil võimalus
külastada Suurbritannia pealinna Londonit.
Nagu heaks traditsiooniks on saanud, korraldas reisi Eesti Juristide
Liit ja seekord koos Inglise ...
Jaak Kirikal
1998 10, Lk 527 - 531
Küsimuse ajendiks on riigikohtunik Lea Kalmu eriarvamus Monika Mägi
süüdistusasjas*1 ja Riigikohtu esimehe Rait Maruste
eriarvamus Enno Tammeri süüdistusasjas.*2
Riigikohtunik Lea Kalm püstitas küsimuse ...
Meris Sillaots
1998 5, Lk 238 - 241
Ilmselt igaüks meist on ühel või teisel moel seisnud õigusliku
probleemi ees, millele seadus kas ei anna üldse vastust või kui
annab, siis on see ebatäiuslik, vastuoluline või ebaõiglane.
Vaevalt ...
Julia Vahing
1998 5, Lk 250 - 255
Euroopa Liiduga ühinemise es staadiumis on Eestis seni
suhteliselt vähe tähelepanu pööratud Euroopa Ühenduste Kohtu
rollile ühenduse õiguskorras ja tema tegevuse võimalikule mõjule
Eesti ühinemisel ...
Meris Sillaots
1998 1, Lk 20 - 22
Viimasel ajal on Eestis palju vastakaid arvamusi tekitanud igivana
küsimus sellest, kuidas peaks kohtunik õigust tõlgendama ja
rakendama. Laialdast tähelepanu on seejuures pälvinud seaduse sätte
ja ...
Norman Aas
1999 2, Lk 54 - 58
Seoses toimuva kriminaalõigusreformiga on prokuröride
kriminaalmenetluslike funktsioonide määratlemise kõrval samavõrd
tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutumine kaasaegse
demokraatliku ...
Heinrich Schneider
1999 9, Lk 414 - 424
...seadusandja ja kohtud
täidavad erinevaid funktsioone ning õigusemõistmine toimub
kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, ei tekita......just sellepärast, et ainuüksi tema
ülesandeks on õigusemõistmine. Põhiseadus sõnastab
kategooriliselt, et õigust mõistab...
Irene Kull
1999 9, Lk 444 - 448
Seaduste kehtestamise põhjuseks on tavaliselt soov lahendada
ühiskonna ette kerkinud probleeme. Ühiskond muutub kiiresti ja
õigluse tagamiseks peab õigus toimunud muutustega kohanema.
Muutustega arvestamist ...
Triin Raudsepp
1999 6, Lk 269 - 275
...kohtu
sõltumatust ja erapooletust. Aus ja õiglane õigusemõistmine ei ole
aga mitte üksikute institutsioonide poolt......kohtu
sõltumatust ja erapooletust. Aus ja õiglane õigusemõistmine ei ole
aga mitte üksikute institutsioonide poolt...
Julia Vahing Laffranque
1999 6, Lk 303 - 309
1. Kehtiv põhiseadus ja selle võimalikud muudatused põhiseaduse
kohtu ja tsentraliseeritud konkreetse normikontrolli seisukohalt
1.1. Praegune olukord
Kuigi teatud määral teostati põhiseaduslikkuse ...